Animals in Entertainment

Magistritöö Loomakasvatuse õppekavalMagistritöö eesmärk oli analüüsida emiste praakimispõhjusi ja karjaspüsivust. Andmed saadi Eesti Põllumajanduse Jõudluskontrolli AS-st. Andmestikus oli kokku 25 485 emist. Puhtatõulistest emistest olid uuringus eesti suur valge (Y) (2751 emist) ja eesti maatõugu (L) emised (6175 emist). Arvuliselt oli kõige rohkem kahe valge tõu ristandemiseid (LxY ja LxY) (13 333). Tagasiristatud emiseid (LxYL ja YxLY) oli 2871. Andmed olid ka 32 djuroki (D) ja 70 pjeträäni (P) emise kohta ning 138 DxL ristandemise kohta . Tulemustest selgus, et emiste peamised praakimispõhjused olid sigimishäired (25,39%), jalgade probleemid (23,34%) ja vanus (20,55%). Sigimishäirete ja jalgade probleemide tõttu praagiti peamiselt emikuid ja nooremiseid. Vanuse tõttu praagiti enamasti 10–16 korda poeginud emiseid. Alates viiendast poegimiskorrast allapoole, väheneb vanuse tõttu praakimine oluliselt. Emised, kes praagiti vanuse tõttu, tõid oma eluaja jooksul kõige rohkem põrsaid....

Lõputöö Veterinaarmeditsiini õppekavalKõige sagedamini pöördutakse koertega esmaabisse seedekulgaga seotud haigusseisundite tõttu. Sageli on kliinilised sümptomid ebamäärased ja võimalikke põhjuseid mitmeid. Esmaabis keskendutakse elutähtsate näitajate stabiliseerimisele. Üheks eluliseks näitajaks peetakse valu, mida saab ravida opioididega, mis kuuluvad kõige tugevamate farmakoloogiliste valuravivõtete hulka. Kahjuks võivad opioidide kasutusega kaasneda ka kõrvaltoimeid. Hetkel ei ole üldtunnustatud konkreetseid ravisoovitusi, kuidas valida opioide teatud seedekulglaga seotud haigusjuhtumi korral. Antud lõputöö on 2019. aasta Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku andmetele tuginev retrospektiivne uurimustöö. Viimase eesmärgiks on hinnata opioidide kasutust ja valu hindamist esmaabisse pöördunud kolme erineva diagnoosiga (äge pankreatiit, võõrkeha seedekulglas ja sooletuppumine) koertel. Opioidi kasutati üle pooltel esmaabisse pöördnud koertel. Valu hindamiseks kasutati ühemõõtmelist...

Keskkonnaeetika õpikupeatükk.
A textbook chapter on environmental ethics (in the Estonian language).

Book: Praktilise eetika käsiraamat (Handbook of Practical Ethics)
Publisher: University of Tartu Press /TÜ Kirjastus
Editor: Simm, Kadri
Full book available OA: https://eetika.ee/et/opik
ISBN 978-9916-27-246-6

The purpose of this article is to analyze the causes and distribution of autoclave energy consumption between the various stages of the technological process and identify ways to reduce energy costs. It was found that the recovery of waste heat is the most effective way to reduce energy consumption.

Stress tervisehäirete põhjustajana Mari Järvelaid-Akadeemia Nord, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond stress, posttraumaatiline stresshäire, sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest H. Selye järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias, seega on haigused mittetoimetulek stressoritega, mille tagajärjel kujunevad tervisehäired. H. Selye arvates ei kahjusta meid stress ise, vaid vastusrektsioon sellele. Psühholoogid väidavad, et mitte kunagi varem pole inimkonna ajaloos olnud sellist survet olla sotsiaalselt atraktiivne kui tänapäeval. Haiguste ja soovimatu sotsiaalse käitumise põhjustajaks on sotsiaalsed suhted, eetilised dilemmad ja keskkond. Stress on uimastisõltuvuse tekkes oluline etioloogiline tegur. See pole stress, mis meid tapab… See on meie reaktsioon stressile! Hans Selye Antiikaja filosoofid olid veendunud, et hingest tuleneb kõik-nii hea kui halb kehale, kogu inimesele (1). Kahekümne kolme sajandi eest arutlesid arstid Aleksandrias selle üle, et hing, mis liigub mööda motoorseid ja sensoorseid närve, paneb meid tegema liigutusi ja tundma tundeid. Seda hinge nimetati kreeka keeles pneuma psychikon'iks, ladina keeles spiritus animalis'eks. Inimest vaadeldi kui tervikut ning haigusi seostati sellega, kuidas inimene oma elu elab, s.t eluviisi ja suhetega kogukonnas, elukutse ja toitumisharjumustega. Haigus oli süsteemne võtmise ja andmise tasakaaluhäire ning ravi eesmärk oli selle tasakaalu taastamine. Haigus on lahutamatu inimese loomulaadist: arstil tuleb tunda patsiendi isiksust, tema keha ja vaimu tervikuna, et aru saada haigusest (2). Uus käsitlus inimese organismist ja selle toimimisest tuli koos Descartes'i filosoofiaga 17. sajandil. René Destartes väitis, et keha ja vaim on täiesti sõltumatud ning erinevad teineteisest täielikult. Inimese keha on võrreldav masinaga. Inimene sureb, kui mõni tähtis osa selles masinas rikki läheb. Võrreldes loomadega tehti inimesele siiski väike mööndus: kui loomad on ainult masinad, elavad, kuid hingestamata kehad, siis inimesel on hing. Aga hing mõjutab keha vaid piiratud viisil, nimelt võib hing muuta näiteks keha liikumissuunda. Keha ja hing töötavad omaette. Seesugune seisukoht leidis 17. sajandil poolehoiu niihästi loodusteadlaste kui arstide hulgas ning üha enam hakati meditsiinis käsitlema patsiendi keha eraldi patsiendi emotsioonidest, mõtetest, kultuurist ja kesk-CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk

TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik hüperoksia, hapniku reaktiivsed osakesed, isheemia-reperfusiooni kahjustus, isheemiline eelkohastumus, südamelihase kaitse Aeroobsetele organismidele on hapnik elutähtis ja hapniku defitsiit viib organismi kahjustusele. Nii südamelihase isheemia-reperfusioonikahjustuse kui ka isheemilise eelkohastumuse patofüsioloogias mängivad olulist osa hapniku reaktiivsed osakesed. Hapniku kõrge osarõhk ja kestev ekspositsioon võivad põhjustada hapniku reaktiivsete osakeste kestva liigproduktsiooni, mis ületab organismi antioksüdantse kaitsevõime ja kutsub esile kahjustava oksüdatiivse stressi. Samas on hapniku reaktiivsetel osakestel oluline füsioloogiline roll rakkude signaalmolekulidena, mis osalevad rakusiseste adaptatsioonimehhanismide aktivatsioonil.

Uriinipidamatus on sage probleem nii vanemas eas inimestel kui mitmete haiguste ja traumade korral. Õige ravi põhineb kusepõie funktsioonihäirete täpsel diagnoosimisel. Artiklis on antud ülevaade kusepõiehäirete põhjustest, nende klassifikatsioonist ja ravimeetoditest. Uriinipidamatus võib esineda mitmesuguste haiguste ja vigastuste korral, sagedasti on see probleemiks vanemaealistel inimestel. Hinnanguliselt esineb see häire 28% meestest ja 57% naistest (1). Uriinipidamatuse põhjused on mitmesugused ning nende ravi kuulub uroloogide, günekoloogide, neuroloogide ja taastusarstide kompetentsi. Kusepõie töö anatoomia ja füsioloogia. Kusepõis funktsioneerib uriini reservuaarina. Põie täitumisel levib impulss detrusor'i pingeretseptoritelt läbi seljaaju ja pons'i ajukoorde-inimene tunnetab vajadust tühjendada põit. Normaalselt suudab ajukoor pons'is asuvat miktsioonikeskust deaktiveerida ja urineerimisvajaduse alla suruda. Tavaliselt suudab inimene põie tegevust kontrollida hiljemalt 3.-4. eluaastast alates. Keskmiselt urineerib inimene 4-5 korda päevas. Normaalne urineermisrefleks on spinaalne refleks, mida kontrollivad kõrgemad närvisüsteemi keskused. Pons'i eesmises osas asuv Barringtoni keskus koordineerib detrusor'i ja sfinkteri tegevust. Urineerimise ajal kontraheerub põietühjendajalihas ning lõõgastub põie sulgurlihas. Seljaaju Th11-L2 segmendi tasemel hallaines paiknevast keskusest saab kusepõis sümpaatilise innervatsiooni, mis laseb põiel täituda. Seljaaju sakraalosas (S2-4) asuv miktsioonikeskus on seotud detrusor'i kontraktsioonidega, s.o kusepõie tühjenemisega. Sakraalne miktsioonikeskus realiseerib põie tühjenemise ka siis, kui on häiritud normaalne põietegevuse kontroll (2). Selle keskuse kahjustuse korral tekib uriini retentsioon ehk kusepeetus.

Joonis 1.3. Munand ja munandimanus pikilõikes: 1 munandimanusepea, caput epididymidis; 2 munandimanusesagarikud, lobuli epididymidis; 3 valkjaskest, tunica albuginea; 4 munandivaheseinakesed, septula testis; 5 munandikeskseinand, mediastinum testis; 6 munandiparenhüüm, parenchyma testis; 7 munandisagarikud, lobuli testis; 8 munandimanusesaba, cauda epididymi dis; 9 seemnejuha, ductus deferens; 10 munandimanusekeha, corpus epididymidis; 11 vasak munandiveen, väänelpõimik, v. testicularis sinistra, plexus pampiniformis; 12 seemneväät, funiculus spermaticus. Preparaat ja foto: Eha Järv Joonis 1.4. Vasak munand ning munandimanus pikilõikes skemaatiliselt: 1 valkjaskest, tunica albuginea; 2 munandivõrgustik, rete testis; 3 sirged seemnetorukesed, tubuli seminiferi recti; 4 väänilised seemnetorukesed, tubuli seminiferi contorti; 5 munandimanusejuha, ductus epididymidis; 6 seemnejuha, ductus deferens; 7 munandiviimajuhakesed, ductuli efferentes testis; 8 vasak munandiveen, väänelpõimik, v. testicularis sinistra, plexus pampiniformis; 9 munandiarter, a. testicularis; 10 seemneväät, funiculus spermaticus. Joonis: Eha Järv 1. SUGUELUNDITE EHITUS Joonis 1.5. Munandiparenhüüm, parenchyma testis: 1 väänilised seemnetorukesed, tubuli semi niferi contorti; 2 vahemik endokrinotsüütidega, interstitium testis et endocrinocyti interstitiales; 3 piirleste, lamina limitans; 4 spermatogeenne epiteel, epithelium spermatogenicum; 5 veresoon, vas sanguineum; 6 basaalmembraan, membrana basalis; 7 lihasjas kiht, stratum myoideum; 8 fibrooskiht, stratum fibrosum; 9 spermatogoonid, spermatogonia; 10 primaarsed spermatotsüüdid, spermatocyti primarii; 11 spermatiidid, spermatidia; 12 tugirakud, epitheliocyti sustentantes. Hematoksüliin-eosiinvärving. Preparaadid ja fotod: Tõnu Järveots Joonis 1.6. Munandimanusepea (A) ja munandimanusesaba (B): 1 munandimanusejuha, duc tus epididymidis; 2 mitmerealine silinderepiteel, epithelium pseudostratificatum columnare; 3 spermid, spermatozoa; 4 väikehatulised epiteliotsüüdid, epitheliocyti microvillosi; 5 basaalsed epiteliotsüüdid, epitheliocyti basales; 6 fibromuskulaarne kest, tunica fibromuscularis; 7 serooskestaalune kude, tela subserosa; 8 serooskest, tunica serosa. Hematoksüliin-eosiinvärving. Preparaadid ja fotod: Tõnu Järveots 3 Flagellum tähendab otsetõlkes viburit. Vaheosa on nimetatud ka kehaks. Teisalt arvatakse kaelaosa spermi üheks põhiosaks: pea ja saba vahel olevaks kaelaks (collum) (Aunapuu 2016: 396). 4 Kannavad eponüümselt Sertoli rakkude nimetust. Joonis 3.2. Friimartiini tupeesik: 1 välja arenemata tupp, 2 umbselt lõppev tupeesik, 3 kliitor. Foto: Eha Järv Joonis 3.3. Toruproov vastsündinud vasikal: normaalselt arenenud (A) ja friimartiini (B) emassuguelund. Joonis: Eha Järv Joonis 3.8. 1,5 kuud tiine mullika ühesarveline emakas dorsaalselt: 1 emakakeha, 2 väljaarenemata emakasarv, 3 munasari, 4 tiine emakasarv. Foto: Eha Järv Joonis 3.13. Tupepannal tupeesiku poolt (A) ning dorsolateraalselt avatud tupeesik ja tupp (B): 1 tupepannal, 2 välimine kusitisuue, 3 tupeesik, 4 tupp. Fotod: Eha Järv Joonis 6.2. Umbes 65-päevase tiinuse kindlakstegemine rektaalsel uurimisel (A), kus tiinus on vasakus emakasarves. Parema emakasarve tiinus 50 tiinuspäeva (B). Fotod: Eha Järv

Uut südame-ja veresoontehaiguste esmases preventsioonis Norra otsustas oma perearstide eestvedamisel südame-ja veresoontehaiguste esmase preventsiooni taktikas mitte järgida enamikus riikides kasutatavat Euroopa Kardioloogide Seltsi südame-ja veresoontehaiguste esmase preventsiooni juhendit ning töötas välja Euroopa perearstide organ isatsioon i WONCA Europe toetusel oma riigile ja patsientidele sobiva juhendi. Norra perearstide uut südame-veresoontehaig uste esmase ennetamise juhendit tutvustati 2011. aasta WONCA Europe konverentsil kui üht tähelepanuväärsemat saavutust preventsiooni valdkonnas viimastel aastatel. Uue juhendi väljatöötamisele eelnes põhjalik uurimus, kuidas sobib Euroopa südame-ja veresoontehaig uste esmase preventsiooni juhend Norra rahvastikule. Po p u l at s i o o n iu u r i n g u s o s a l e s 62 104 isikut vanuses 20-79 aastat. Selgus, et Euroopa südame-ja veresoontehaiguste juhendi kohaselt kuulub Norras 76% isikutest vanuses 20-79 aastat mittesoodsa südameja veresoonteha ig uste risk iprofiiliga isikute hulka ning riskiga patsientide arv suurenes vanemates earühmades. Kasutatud riskiprofiilides olid suure kaaluga süstoolse ja diastoolse vererõhu väärtused ning kolesteroolisisaldus. Murdepunktideks olid süstoolne vererõhk ≥ 140 mm Hg ja diastoolne vererõhk ≥ 90 mm Hg ning üldkolesterool ≥ 5,0 mmol/l. Euroopa juhendi kohaselt on medikamentoosse raviga alustamise määraks 10 aasta südamehaigustesse suremuse risk 5% kõikides earühmades. Seega peaks enamikule eakatest patsientidest olema ennetuse eesmärgil määratud medikamentoosne ravi. Nende isikute arv, kes vajaksid Norras Euroopa juhendi

The purpose of this article is to analyze the causes and distribution of autoclave energy consumption between the various stages of the technological process and identify ways to reduce energy costs. It was found that the recovery of waste heat is the most effective way to reduce energy consumption.

The aim of this study was to estimate the feeding strategies of pregnant and lactating ewes fed only silage/hay or supplemented with concentrates (oat) on the ewe body condition score (BCS), production of ewes (lambs born per ewe lambed (LB), lambs born alive per ewe lambed (LBA), lambs born dead per ewe lambed (LBD), lamb birth weight (LBW), lamb 100 day weight (L100DW)) and ewe blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations. The Estonian White Face and Texel ewes (107 ewes) were divided into two similar groups: the experimental group (59 ewes) and control group (48 ewes). For 45-60 days before lambing (from 90 th-105 th day of gestation) the experimental ewes were fed in addition to forage feeds (silage, hay or pasture grass) 0.22 kg of organic oat per day (totally 10 kg in gestation period) and 0.3 kg of oat during suckling period (totally 13.5 kg per ewe). The control group of ewes were fed only with forage-based rations (silage, hay, pasture grass) without cereals. Ewe BCS was assessed before mating, on 130-140 day of pregnancy, after lambing (following 7 th-10 th day), during the 2 nd suckling months (45-60 suckling day) and at weaning of lambs by two observers during the whole study. It was concluded that additional feeding of minimal amount of oats increased the ewes BCS in the experimental group at 130-140 day of pregnancy (BCS was respectively 3.36 and 2.97, p < 0.001) and on the 45-60 th suckling day (BCS respectively 2.84 and 2.52, p < 0.001) compared with control ewes, but did not affect BCS of ewes at the end of the experiment (at weaning). Production traits (LBA, LBW, L100DW) nor ewes blood glycose and β-hydroxybutyrate (BHB) concentrations at the 130-140 days of pregnancy and 7-10 days after lambing were not affected by supplementation of oat to ewes' diet.

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö Biotehniliste süsteemide õppekavalKäesolevas lõputöös on käsitletud kuppelhoone kasutusvõimalusi lihaveisekasvatuse jaoks. Eestis pole kuplit varem loomakasvatushoonena kasutatud ning seetõttu puuduvad ka vastavad uuringud selle sobivuse või mittesobivuse kohta. Töö eesmärk oli kindlaks teha, kas kuppelhoones olevad siseklimaatilised tingimused on sobilikud lihaveise kasvatuseks ilma lisaseadmeteta niiskuse ja temperatuuri reguleerimiseks. Töö jaguneb kahkes peamiseks osaks. Esimeses osas antakse ülevaade veisete elementaarsetest pidamistingimustest, mis peavad kindlasti olemas olema: jootmine, söötmine ja sõnnikutootmise viisid. Lisaks on käsitluses nõuded ruumile ja sisekliimale veisete heaolu tagamise nimel ning antud ülevaade kuppelhoone olemusest. Antud töö praktilises osas on mõõdetud temperatuuri, suhtelist niiskust ja õhu liikumise kiirust ning neid on võrreldud veisele sobilike tingimustega. Selgus, et saju korral tõuseb niiskus kupli sees ki...

Uut südame-ja veresoontehaiguste esmases preventsioonis Norra otsustas oma perearstide eestvedamisel südame-ja veresoontehaiguste esmase preventsiooni taktikas mitte järgida enamikus riikides kasutatavat Euroopa Kardioloogide Seltsi südame-ja veresoontehaiguste esmase preventsiooni juhendit ning töötas välja Euroopa perearstide organ isatsioon i WONCA Europe toetusel oma riigile ja patsientidele sobiva juhendi. Norra perearstide uut südame-veresoontehaig uste esmase ennetamise juhendit tutvustati 2011. aasta WONCA Europe konverentsil kui üht tähelepanuväärsemat saavutust preventsiooni valdkonnas viimastel aastatel. Uue juhendi väljatöötamisele eelnes põhjalik uurimus, kuidas sobib Euroopa südame-ja veresoontehaig uste esmase preventsiooni juhend Norra rahvastikule. Po p u l at s i o o n iu u r i n g u s o s a l e s 62 104 isikut vanuses 20-79 aastat. Selgus, et Euroopa südame-ja veresoontehaiguste juhendi kohaselt kuulub Norras 76% isikutest vanuses 20-79 aastat mittesoodsa südameja veresoonteha ig uste risk iprofiiliga isikute hulka ning riskiga patsientide arv suurenes vanemates earühmades. Kasutatud riskiprofiilides olid suure kaaluga süstoolse ja diastoolse vererõhu väärtused ning kolesteroolisisaldus. Murdepunktideks olid süstoolne vererõhk ≥ 140 mm Hg ja diastoolne vererõhk ≥ 90 mm Hg ning üldkolesterool ≥ 5,0 mmol/l. Euroopa juhendi kohaselt on medikamentoosse raviga alustamise määraks 10 aasta südamehaigustesse suremuse risk 5% kõikides earühmades. Seega peaks enamikule eakatest patsientidest olema ennetuse eesmärgil määratud medikamentoosne ravi. Nende isikute arv, kes vajaksid Norras Euroopa juhendi

Inimvajadus seletatavana on empiirilis-teoreetiline mõiste, mille kaudu on sõnastatavad mitmed humanoloogilised normtasemeseadused. Vajadus seletajana on teatavate otsuste õigustaja. Artiklis visandatakse vajaduse teoreetiline mudel, mis kirjeldaks kindlat hulka praktiliselt paratamatuid inimelu fenomene, mida nimetatakse vajadusteks, seletaks vajaduste ilmnemist ja õigustaks vajaduste rahuldamisele ehk kahju vältimisele suunatud tegevust. Mudeli tarvilikud tingimused on vajaduse subjekt-inimisik või inimgrupp; vajaduse objekt ehk otstarve, mis rahuldab vajaduse ja kõrvaldab vajaduspinge; potentsiaalne kahju, mis vältimatult sünnib vajadushüve puudusest; vajaduse vältimatuse tingimused-kindlad sõltuvusseosed inimkeha ja inimvaimu ning materiaalse ja kultuurilise elukeskkonna vahel; vajaduse pingetegur-sõltuvusseostest tulenev sund tegutseda vajaduse rahuldamise sihil. Inimvajadused on liigitatavad kahte kategooriasse ja mitmesse tüüpi. Vahetud vajadused on organismi füsioloogilised ja psüühilised vajadused ning organismi ja isiksuse keskkonna-ja elutingimusvajadused. Vahendlikud ehk funktsionaalsed olukorrakohased vajadused on tarbed vahendite järele, vältimaks või vähendamaks tõsist sattumuslikku kahju (nt kirurgia, ravimid); tarbed vahendite järele, rahuldamaks vahetuid vajadusi (nt toiduainete tööstus); tarbed vahetuid vajadusi rahuldava koostöö ja ressursiallikate järele; lõpuks tarbed innovaatiliste vahendite järele, millega tagada normtasemele vastavat eluviisi (nt elatusraha, osasaamist kultuuripärandist). Sellisena väljendab vajadus teatavat elutähtsat tingimust, mille kestev puudus tekitab vältimatult inimisikule tõsist kahju ja mille potentsiaalne või lühiajaline puudus avaldab inimesele praktiliselt paratamatut motiveerivat survet. Mis tahes vajaduse rahuldamise tõeliseks aluseks on isiksuse tõsise kahjustumise vältimine.